fbpx

Otsing

Postitus   /   Juuli 2020

Traditsioonilised kontorid ei kao ära, muutub vaid ruumide sisu

Traditsioonilised kontorid ei kao ära, muutub vaid ruumide sisu

Ajal, mil kodukontoris töötamine on muutunud uueks normaalsuseks, räägitakse aina rohkem traditsiooniliste kontoriruumide kadumisest. Mina olen kindel, et kontorid ei kao kuskile ära, muutuvad vaid vajadused ja kontoreid sisustatakse varasemast teistmoodi.

Ander Sõõrumaa, OCCO juhatuse liige

Kontor ei ole enam ammu rangelt töö tegemise koht. Kuna inimesed veedavad tööl arvestatava osa enda päevast, muutub piir kodu ja kontori sisustuse vahel aina õrnemaks – büroodesse tahetakse luua hubast keskkonda, kus inimesed soovivad olla ja tunnevad end mugavalt. Üha rohkem tellitakse kontoritesse sisustuselemente kodudesse mõeldud toodete seast.

Büroos viibides on omal kohal ka kolleegide vahetu suhtlus. Kuigi kodukontorist on võimalik edukalt tööülesandeid täita, ei asenda see omavahel otse suhtlemist, millel on ettevõtte siseelu kujundamisel väga kindel roll. Seda on näha ka kontoriruumide ülesehituses – aina rohkem luuakse büroodesse lounge-alasid ning suuri kööke, ka koosolekud ei toimu tihti vaid selleks ettenähtud ruumides, vaid avatud aladel. 

Hetkel on turul rohkem büroopindu kui kunagi varem ja kindlasti ei jää need tühjaks. Kuigi eriolukorra algusest on räägitud kontorite kadumisest ning töö kolimisest kodukontorisse, on need pelgalt spekulatsioonid. Kaks kuud on liiga lühike aeg, et inimeste käitumine kardinaalselt muutuks. Selleks on vaja oluliselt pikemat aega.

Uute pindade valmimisel kolivad paljud ettevõtted ümber uuematesse ruumidesse ning lisaks sellele tehakse korda ka vanemaid kontoriruume – seega büroode vajalikkusele ja uuendamisele mõeldakse isegi rohkem kui varem. 

Üks olulisemaid arenguid büroopindade sisustamisel on olnud privaatsuse suurem väärtustamine. See trend oli juba enne koroonakriisi ja nüüd on see veel rohkem hinnas.  Kui veel hiljuti olid levinud avatud kontorid, siis nüüd otsitakse järjest enam võimalusi töökohtade eraldamiseks. See ei tähenda, et minnakse tagasi kabinetisüsteemi juurde, vaid pigem on klientidel suuremad ootused loovate lahenduste osas. Kontoris suurema privaatsuse tagamiseks on kaasaegsemaid võimalusi kui lihtsalt töökohtade vahele seina ehitamine. Näiteks kasutatakse selleks liigutatavaid seinu ja akustilisi bokse, kus inimesed saavad privaatselt kõnesid teha.

Kuna paljud koosolekud on üle kolinud videokõne variandile, tehakse aina rohkem ümber ka koosolekuruume, kus kõnesid enamasti peetakse. On äärmiselt häiriv, kui ruum kajab või kostab läbi ning segab enda ja teiste tööd. Enne kriisiolukorda ei osanud inimesed sellele nii suurel määral tähelepanu pöörata, sest probleemi ei olnud varem kogetud – tegelikult on akustika aga üks olulisemaid asju kontoriruumide planeerimisel, millega peaks arvestama kohe alguses. Töötajate jaoks on tööl üks häirivamaid faktoreid lärm. On väga oluline, et töötaja saaks tööl keskenduda ja mõelda vaikuses – see kajastub otseselt ka töötulemustes.

Tihti luuakse kontoritesse ruume, mis hiljem kasutust ei leia ning seega ebamõistlikult ressursse kulutavad. Et vältida ruumi raisku laskmist ning teha võimalikult kuluefektiivseid otsuseid, tuleb enne uute bürooruumide planeerimist teha põhjalik ettevõttesisene eeltöö.  Investeering uutesse kontoriruumidesse algab töötajatest endist – neilt tuleks uurida, milliseid ruume enim kasutatakse, millistest puudust tuntakse ja millised tühjalt seisavad. 

Enne kolimist on mõistlik umbes aasta jooksul kaardistada ja töötajate igapäevase käitumise põhjal jälgida, millised ettevõtte konkreetsed vajadused ruumide osas on. Peale seda saab vastavalt vajadustele hakata mõtlema ruumide paigutuse peale. Bürooruumide õige kujundus aitab parandada töökeskkonda ning seeläbi ka töötulemusi. Oluline osa on ka ettevõtte kultuuril, juhtidel ja kolleegidel – õige sisustus toetab ettevõtte kultuuri.

Viimasel paaril aastal on oluliselt suurenenud nõudlus ergonoomiliste laudade järele. Tihti on levinud arvamus, et elektrilauad on kallis luksuskaup, kuid see pole enam nii. Näiteks Hollandis on seadus, et vähemalt kaks tundi päevas laua taga istuval töötajal peab olema reguleeritav laud. Olen veendunud, et juriidilisel tasandil jõuab selliste arenguteni peagi ka Eesti.

Oma kindel koht kontoris on ka ergonoomilistel toolidel – nende puhul on aga inimeste soovid väga erinevad. Mis sobib ühele, võib olla äärmiselt ebamugav teisele. Oleme ise kasutanud võimalust viia 5-6 tooli prooviks, et töötajad saaksid neid katsetada, enne kui tellimus tehakse. Kuna kontoritöötajad veedavad märkimisväärse osa oma päevast istudes, on äärmiselt oluline, et laua ja tooli valikul oleks inimeste tervis esimesel kohal.

Kontori sisustamisel ei peaks olema eraldi eesmärk teha seda kallilt, vaid jälgida tuleks ettevõtte vajadusi. Oleme enda meeskonnaga leidnud lahendusi erinevate eelarvete ning soovidega klientidele. Kui eelarve on väiksem, ei tähenda see, et kontor sisustatakse ebakvaliteetselt, lahendusi on võimalik pakkuda ka lihtsamaid elemente kasutades. Kuna kontorid ei kao kuhugi ära ja inimesed endiselt töötavad kontorites edasi, peaksid sisustuslahendused olema aga võimalikult põhjalikult läbimõeldud – seega tuleks kontori planeerimisel esialgu investeerida suurte summade asemel hoopis aega, et kaardistada oma ettevõtte konkreetseid vajadusi. Nii on kindel, et lõpptulemus rahuldab kõikide töötajate vajadused ja kodukontori võimalust kasutatakse vaid vajadusel.

Kui soovid lisainfot meie toodete või teenuste kohta, siis võta meiega julgesti ühendust ja aitame sind rõõmuga!

Tagid

LOE VEEL

Meie
salongid

Tallinn

Maakri 19/2 KAART Külastus eelneval kokkuleppel

Tallinn

Peetri 11 KAART Külastus eelneval kokkuleppel
  • Teie nimi
  • Teie e-posti aadress
  • Teie telefoninumber (valikuline)
  • Sõnum
  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.