Tunnustatud Hollandi arhitekt Casper Schwarz sai ülesande luua ühest Amsterdami kesklinna kodumajapidamisest OCCO esinduskontor. Pikemas usutluses räägib Schwarz sellest, kuidas lahendati kohutav akustika, miks talle meeldis koostöö OCCOga ning mis teda kogu protsessi juures inspireeris.

Mis on OCCO kontori lugu? 

OCCO otsustas luua kontori, mis poleks tavaline ning oleks osa ajaloolisest Amsterdami kesklinnast. Muidugi oli eesmärk köita ka arhitekte ja kliente, et nad esinduskontorit vaatama tuleks. Teiseks oli oluline, et kontor sobituks ümbritsevasse miljöösse, kus on restoranid ja kohvikud.

Valikus oli mitu kohta, aga mulle väga meeldib, et otsustati klassikalise Amsterdami kanalimaja kasuks. See on vertikaalse planeeringuga: mida kõrgem korrus, seda madalam on ruumi kõrgus.

Hoone asub küll kesklinnas kanali ääres, aga seal on väga vaikne, liikluskära ei häiri. Samas asub teisel pool kanalit üks linna tihedama liiklusega peatänavaid, kust näeb nii kontorit kui OCCO logo, mille eredate toonide järgi on hoone kaugelt äratuntav.

Hoone sai vahetult enne renoveeritud, kui OCCO seda rentima hakkas. Sisse kolides oli kõik uhiuus, aga ruumid täiesti tühjad. See oli renoveeritud mõttega, et sinna tuleb kontor, aga seal puudus tavaline kontori õhkkond.

Mis teid selles kujundustöös inspireeris?

See oli väga huvitav kogu meeskonnale. OCCO oli meile ette valmistanud juhendi pealkirjaga “Õnnelik ruum”. Ruumides olid puidust põrandad, mis tekitasid koduse atmosfääri. Seega oli meil hea aluspind, millele tõeliselt mõnus kontor luua. Seal tekkis tunne, et külastad pigem OCCO maja kui kontorit – see jätab väga külalislahke mulje, on ruumikas ja soe, hoonet iseloomustavad suured aknad ja palju valgust. Seal ei olnud klassikalist külma valgustust ega tüüpilist kontorilage.

Ruumis tekib tunne, et külastad pigem OCCO maja kui kontorit – see jätab väga külalislahke mulje, on ruumikas ja soe. Foto: Peter Baas

Kui keeruline oli luua kodusesse keskkonda kontorit?

Me ei tahtnudki klassikalist kontoriruumi luua – see, et tegu oli koduatmosfääriga, oli hoopis trumbiks. Muidugi ei hakanud me päris kodu looma, sest see on hoopis teistsugune ruum, aga see kooslus, milleni lõpuks jõudsime, on väga huvitav. Kui kogu protsess läbi mõelda ja hästi organiseerida, siis läheb kõik ladusalt.

Millised olid OCCO ootused ja soovid?

Kui klient tellib sisekujundajalt töö, siis on tal eeldused ja nõudmised, kuid lõpptulemust veel silme ees ei ole. Kogu protsess on otsing. Ma ütleks, et ootused olid nii-öelda voolavad. Mida see tähendab? Tulemuseks pidi olema ruum, mis on nii kontor, esindusruum kui koht ürituste korraldamiseks, ühtaegu silmatorkav, kodune, rõõmus ja funktsionaalne.

Meile anti ülesandeks luua üks OCCOlik paik, pidades silmas hoone eripärasid. Pidime arvestama ka seda, et OCCO partneriteks on sisearhitektid ja -kujundajad, kes kontorit tihti külastavad. Kui ruumi sisenedes ei tunneks end seal hästi, siis tekiks kohe teatav distantseerumine. Pidime leidma balansi klassikalise OCCO stiiliga ja looma samal ajal keskkonna, mis meeldiks ka sisekujundajatele.

Seega pidi kogu kombinatsioon olema kodune, vaba, kutsuv, digitaalne ja samal ajal inimsõbralik. Pidime lahendama pusle, kuidas ühendada ruumi erineva funktsiooniga nurgakesed, ruume seejuures üksteisest eraldamata. Kõik pidi kokku sobituma – nagu keedaks suurt pajatäit suppi, kuhu lisad erinevaid koostisosi ja lõpuks peab see kõigile ka maitsema.

Aga selline see disaineri töö ongi – hakkad otsima loogilisi lahendusi, et kõik omavahel kokku sobiks. Pidime looma läbimõeldud marsruudi: kui hoonesse sisened, siis mis sulle kõigepealt vastu vaatab, kus tahad saada privaatsust ning millises nurgakeses võiks olla rohkem sünergiat.

Hea asi oli see, et meile anti vabadus disain ise välja mõelda. Jah, meile meeldivad väga kriitilise meelega kliendid, et huvitutaks sellest, mida me teeme. Aga samal ajal on hea, kui meil on käed vabad, et ei oleks tunnet, et oleme täielikult kliendi haardes.

Oleme rõõmsad, kui saame klientidega koosolekut pidades head tagasisidet. Nii saame teada, kas liigume õiges suunas. Ootused ja soovid võivad seega protsessi käigus muutuda. Seegi on hea – nii oleme kliendiga sel teekonnal koos ja jõuame koos ka kõigile sobiva lõpptulemuseni.

Arhitekt Casper Schwarzile oli kujundusel eeskujuks OCCO hea värvikasutusega logo. Foto: Peter Baas

Mis olid selle töö juures põhilised väljakutsed?

Üks põhilisi asju, mis raskusi valmistas, oli ruumiplaneering. Hoonesse sisenedes vaatab kõigepealt vastu suur avatud portaal. Portaal on koht, kus ruumi sisened ja kust lahkud ehk algus- ja lõpp-punkt. Kuna see on ruumi oluline osa, peab see olema hästi disainitud. Meil võttis kaua aega, et välja mõelda, kuidas ühendada portaal ruumi teiste osadega.

Lõpuks tegime kogu planeeringu ümber ja asi läks kohe palju lihtsamaks ja loogilisemaks: tegime portaali pika ruumi keskuseks ja saime kõik erinevad ruumi osad omavahel loogiliselt ühendada. Selgus, et olime taastanud hoone algse paigutuse, mis oli seal enne renoveerimist. Ainus vahe oli selles, et jätsime ruumi avatuks ning eemaldasime liuguksed.

Teine väljakutse oli hoone akustika. Ruumis oli alguses ausalt öeldes kohutav viibida, sest kõikjal kajas. Ka sellele probleemile pidime hea lahenduse leidma.

Kuidas kogu selle pusle kokku panite?

Portaali kujundamiseks valisime puidu, et tuua ruumi soojust veelgi juurde. Hakkasime töötama lamellidega, ja nii leidsime ka lahenduse, kuidas saada lahti kohutavast akustikast. Arvatakse, et akustikat parandavad ainult pehmed materjalid. Meie aga avastasime, et kasutades puidust lamelle, on võimalik kaja teekond ruumis katkestada.

Järgmisena asusime valima materjale, värve ja mööblidisaini. Seal oli eeskujuks OCCO logo väga hea värvikasutus. Otsustasime, et ei kasuta puhtaid logo värve, vaid nende pehmemaid variatsioone ehk valisime tagasihoidlikumad toonid, mis logo värvidega sobituks. Kardinate puhul kasutasime pehmemaid ja naturaalsemaid materjale, mis kõike tasakaalustaks ja looks ruumi tasasust. See töötas ideaalselt puidust põrandaga, mis hoones juba oli. Kogu kooslus jätab väga sooja ning ajatu mulje.

Seejärel hakkasime töötama mööbliga. Ütlesime OCCOle, et kui tahate näiteks toole kunagi ümber tõsta või välja vahetada, siis see on okei, aga kui hakata kõike ümber muutma, siis kukub kogu arhitektuurne kontseptsioon kokku. Seetõttu pidime leidma vähemalt ühe elemendi, mis jääks ruumi alati püsima. Selleks sai seinast algav kivimotiiviga diivan, mis on nii tugeva karakteriga, et ükskõik millised teised toolid sa sinna kõrvale asetad, ei kuku kontseptsioon kokku. Kivimotiiviga diivan jääb alati esiplaanile.

Üks kontori põhielemente on suur ekraan, mis tutvustab OCCO digitaalset platvormi. Foto: Peter Baas

Ruumi keskel seina küljes on üks kontori põhielemente – suur ekraan, mis tutvustab OCCO digitaalset platvormi. Kuna see on nii kohtumispunkt kui koht, kus tutvustada klientidele tooteid, lisasime ekraani ette multifunktsionaalse laua. Pidime arvestama, et see oleks vankumatu ja kindel – nagu kivist altar, mida ei saa liigutada. Sa pead lihtsalt leppima sellega, et ta seal on. Kui oleksime valinud liigutatava laua, siis võib juhtuda, et kogu kontori keskpunkt nihkub mingil hetkel paigast. Kui mööblit liigutada, kaob kontseptsioon ära. Seetõttu oli mitteliikuv laud väga oluline.

Kui raske on luua unikaalset disaini?

Pole küsimustki – see on alati keeruline. Aga mida kauem projektiga töötada, seda unikaalsemaks see muutub. Samal ajal oli meil vaja elemente, mis oleks äratuntavad. Üks neist on juba mainitud kivimotiiviga diivan, mis on väga unikaalne. Aga selliseid asju ei saa sundida – peab olema lihtsalt projekti pühendunud.

Kivimotiiviga diivan sai loodud näiteks nii: olin ühel varahommikul üleval, sest lihtsalt ei olnud und, ja siis hakkasin mõtlema mööblile ja kujundusele ja ühtäkki tekkis pähe pilt seinal olevatest kividest ning nii see idee sündis. Proovisime seda siis stuudios ja see töötas väga hästi.

Võib-olla polegi küsimus selles, kui raske on midagi unikaalset luua, vaid selles, kui tähtis projekt sulle on, kui kaasatud sa sellesse oled või kui väga sa midagi head luua tahad. Nii see käib, seetõttu me oma tööd armastamegi.

Seinast algav kivimotiiviga diivan on nii tugeva karakteriga, et ükskõik millised teised toolid sa sinna kõrvale asetad, ei kuku kontseptsioon kokku. Foto: Peter Baas

Mida protsessi käigus õppisite?

Seda, et lamellide akustiline efekt võib olla väga hea. Saime teada, kui palju see akustilise kliima loomisele kaasa aitas.

Raske on välja tuua kindlaid asju, sest kõik väikesed fragmendid on osa protsessist ja lõppkokkuvõttes oli kogu protsess meile hea õppetund. Kui nii disainerid kui klient on valmis hea tulemuse nimel pingutama, siis suudad luua rohkem, kui alguses arvasid. Sain kinnitust, et hea koostöö tasub alati ära.

Mis on teie lemmikelement kontoris?

Neid on kaks: kivimotiiviga diivan ja peeglid logo taga trepi juures. Viimase trikiga suutsime luua väga huvitava ruumika lahenduse, mis on oluline osa disainist. Peeglist näeb ka OCCO digitaalse platvormi tutvustust, mis on väga äge.

Palun tooge välja neli soovitust, mis jäävad kontoriruumi kujundamisel tihti tähelepanuta. 

1. Silmas ei tuleks pidada tavalist kontorit, vaid mõelda, mida vajab tavaline inimene.

2. Tähtis on luua ruumi organiseeritus, mistõttu tuleb leida elemendid, mis aitavad ruumilahendust säilitada (nagu kivisse raiutud laud).

3. Kasuta üht detaili mitmekülgselt, näiteks suutsime lamellidega lahendada akustikaprobleemi ja kasutada seda läbi kahe korruse.

4. Püüa luua ruum, mis ei ole külm ega kõle, vaid kus on kõigil hea olla.